Ennustan, et 20-ndate kirjandus on eriline nagu iga ajastu ikka on. Kirjutati mässamisest, kõigest keelatust ja ka igast tavalisest päevast.

1.märtsil
Eesti kultuurielu oli kirev. Ei olnud ühtegi autorit, kelle töö kas või natukenegi oleks sarnanenud mõne teise kirjaniku teosega. Väga palju tundus olevat maa- ja linnaelu vastandamist ("Jaanipäev" ning  "Poeet ja idioot").