Oskar Luts

O. Luts debüteeris luuletusega
 "Kapsapää" "Nukitsamees"

katsetused sümbolistlike draamadega, kuid need ei läinud rahvale peale
väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu miljööd kujutavad romaanid
kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal

chef d’oevre

Mis on veste?
Veste on humoorikas ja lühike ajaleheartikkel vestluse vormis.

veste — vestluslik lühipala; följetonivorm, mida vastupidiselt följetoni teravale satiirile iseloomustab lõbus humoorikus.
följeton — (pr. k. feuilleton, ajalehe joonealune kirjutis) satiirilise või humoristliku sisuga ajaleheartikkel, mis naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi; ka publitsistliku kallakuga kirjanduslik lühivorm. 

Kes on see "sina", kelle poole minategeleane pöördub?
Minategelase poeg!
 1918 sai Luts isaks, tema poeg Georg õppis ka Treffneris

Mis on sinu jaoks humoorikat selles katkendis? Too konkreetseid näiteid.
"Õnneks lendas talle sel silmapilgul sääsk silma, ja senikaua, kui ta sääsega jandas, arutasin mina kompsu ruttu lahti ning aitasin väiksele kerjusmungakesele sinu ülikonna selga" Ootamatud lahendused
Vanatädi kukkus veetünni
"Hea küll, jutusta siis nüüd edasi, väike taidur ja viiliraidur, sa näed, ma ei edene mitte üks piuks."

 Milline mulje jääb katkendi põhjal Sihvist ja tema perest?
 Sihv oli kunstnik. Vaene, lihtsad, sõbralikud.

A. Kalamees
"Käesoleva veste aineks on õieti korterikriis. Halastamatud, aplad korteriperenaised ja tark–kavalad hangeldajad majaperemehed söövad ja joovad ilmselt ristiinimeste ihu ja verd; on aga sealjuures siiski oma väikekodanlikus tüseduses reaalsed, see tähendab kaasatuntavad. Selle veste peakujuks kipuvad aga, nagu juba varemgi Lutsu loomingus, väikesed mehed: Inderlin ja naabri, nälgiva kunstniku, väikene poiss: väikene meister."
ameerikalikud intriigid

ANDRUS KIVIRÄHK: Kirjanduslik kala Oskar Luts
"Eks sellepärast ole teised kirjanikud Lutsu ka pisut võõrastanud ja kuidagi kergekaaluliseks pidanud. Sest kui nemad on pidanud ujuma õppima ja pinnal püsimiseks meeleheitlikult sumama, siis Luts oli, nagu öeldud, kala vees."
"Luts pole kahtlemata täiuslik, tema looming on väga ebaühtlane. ... Aga just seepärast ei taha ma ka uskuda, et Luts kunagi päriselt unustatakse, ehkki saja-aastast „Kevadet” loetakse vist tänapäeval harva ja isegi filmi pole kaugeltki kõik noored näinud."

Kuidas reklaamiksin "Kevadet"?
Aegumatu, väike armastuseteema

Kumb naine on ausam, veenvam näidete põhjal?
Kuidas M. Sillaots nendesse naistesse suhtub?

ikka ja alati näib neiu Marland  poseerivat
Eeva Marlandis puudub  elu.
Nagu sellest näha, on Eeva teiste teada iseseisev, tugev ja tark: iseseisev sest et ta hädas ei ahasta ja tal oma arvamisi on; tark, sest tema pädevaist arvamistest peetakse lugu. Vist on tal ka maitset, kui kunstiarvustajad ta arvamisi austavad. 
"Kallis on kunst, aga kallim on elu. Elu on hinnata..."

"Ma ihkan alla vaadata!" ütleb Lilli Ellert: "Ma pole  üles vaatamiseks (s. o. teiste poole üles vaatamiseks) sündinud. Tihnikus ei saa ma hingata." "Minul on pea kohal kõrgust ja jalge all kindlust küllalt"
mis Leo Saalep korda saatis, on Lilli saavutus
Lilli Ellert on elav naine, kes võib hädas ahastada ja õnnes rõõmustuda; kes  mitte ainult ei kõnele, vaid ka elab. 
Kui Lilli kedagi on valinud ja võtab, siis ei kaalu ja kauple ta nagu Eeva, kes voorusliku saunanaisena armuasjuski kõige pealt  korda armastab

Richard Roht "Väikelinn"

Kirjelda väikelinna õhtustikku

Ta käis igasugustes kunstiringides, kus põeti intriige ja idee fixe’e, kus igal inimesel oli oma väikelinnalik suurushullustus.


On kerge tähelepanu tõmmata.

Ollakse üksteise eluga kursis, kõik jälgivad üksteist.

Lund oli ka "eurooplane", kuigi Euroopat näinud ainult Soomes. Aga ta tahtis kangesti seda olla ja oligi üsna hääde tagajärgedega. Ta rääkis põhjalikult ja rahulikult kõigist "suure ilma" asjust, kirjandusest, kunstist, teadusest nii, nagu oleks ta neis asjus juba ammu, ammu põhjalikult ja ülipõhjalikult kodus. Selles mitmekülgsuses ei olnud ta sugugi väikelinnaliselt kitsas, ta sai kõigest aru, tundis kõige vastu huvi ja mõistis kõik.

Kuid Moll oli ettevaatlik. Ta aimas juba, et väikelinnas kõige avarama ja laiema silmapiiriga inimesed on tihti lihtsalt provokaatorid.

Sarnane teguviis oli hoop väikelinna südame! Nii ei julenud senni end veel keegi ülal pidada. Avalik abielurikkumine, braveerimine abielurikkumisega - see oli häbematu hirvitus kogu väikelinna stiilile ja toonile, kogu sisseseatud korrale, see oli lubamatu ülbus isegi väikelinna "kõige modernimale" moraalile. Ja kes sellega toime sai? Sarnane ebasoliidne inimene kui Moll? Oo, väikelinnalased põlesid vihasest irooniast ja puudutatud enesearmastusest. Niisugune santlaager - aga, vaadake, tal on julgust viisakuse üle naerda, oo, oo, oo! Seda ei antud andeks.

Kriitika

1. Vahepeal aitab must-valge kujutamine tegelast rohkem mõista, kuid samas tekitab see ka kohati pealiskaudsuse tunnet ning hakkab tunduma, et puudub sügavus. Arvan, et selline kujutamine annab stereotüübid hästi edasi ning aitab kindlasti kaasa ka nende tekkele.
2.Ma näen pigem inimeses kontrasti, head koos halvaga.

Loovülesanne


Kirjuta võrdlus suurlinna ja väikelinna omapärast. Millises linnas tahaksid Sa ise elada? Miks?
Suurlinnas on kindlasti rohkem suhtelmist, iga päev on võimalik kohata erinevaid inimesi ning avastada uusi paiku. Samas väieklinnas on kõik vana ja tuttav, arvatavasti tunnevasd elanikud kõik üksteist ning on kinnistunud vanad arusaamad. Suurlinnas on kindlasti mõnevõrra rahutum elu kui väikelinnas.
Ma olen sellele palju mõelnud ning ausalt ei oska ma öelda, kus ma elada tahaksin. Pärast Saaremaal veedetud nädalakest olen alati rõõmus, et saan tagasi oma majja, kus on soe vesi ning suur külmkapp. Samas igatsen linnas olles alati maale, sest seal on põnev: poodi peab sõitma 5 kilomeetrit.

A. Kivikas "Jaanipäev", tema looming 21. sajandi lugeja tõlgenduses

Oma uskumused ei pruugi alati kasu tuua

Minu jaoks on Kivikas oskusklikult küsinud oma teoses "Mis saab edasi?" Minu jaoks oli koolihariduse omandamise võimaluse andmine taludest pärit peredele oluline murdepunkt kõigis valdkondades. Kõige rohkem väljandub see sellel juhul just talus endas toimuvate muutustega.
Isa on hädas, sest on oma jõukuse väljendamisega liiga kaugele läinud:ta on saatnud lapsed linna kooli ning talle hakkab järjest rohkem tunduma, et nad ei tahagi tallu tagasi minna. Ta on pakkunud neile üpriski luksuslikku elu koos rikkustega, mille nimel lapsed ise töötama eriti ei pidanud. Nüüd võis ta alles mõistma hakata, kui väga oli tema enda uskumused teda alt vedanud.

Laste teod ei vasta alati oma vanemate ootustele

Kivikas kujutab seda, kuidas Saare Peedi vanemate arvamus tema majja toodud minia kohta võib muuta kõike. Vanemad olid koha algusest peale vastu, sest neid häiris mõte, et nende poeg on endale naiseks võtnud vaesemast perest pärit tütarlapse. Järjest rohkem hakkab tulevane perenaine mõistma, et tema äi ning ämm on vägagi võimelised mõjuatama oma täiskasvanud poega.
Siis, kui Saare Peedil oli aeg ise oma talu pärandamist mõtlema hakata, oli ilmselge, et tema enda pojal ei olnud mõtteski vahetada linnaelu talupidamise vastu välja. See, et igal talul oli korralik pärija, oli iseenesestmõistetav, kuid sellel hetkel läksid vastuollu laste soovid ning isa arvamus sellest, mis pojast edasi peaks saama.


21. sajandi lugejale - kuidas toimib oma rikkusega priiskamine/uhkustamine ning mis on selle tulemused

Teose ja tänapäeva vahel võib kõige slegema paralleeli tõmmata selles kohta, et endiselt arvatakse, et tähtsaim on see, mida teistel ei ole. Romaanis on selge, et Saare Peedi suurim soov oli näidata kõikidele, kui rikas ta on. Ta tahtis tõestada, et suudab pidada üleval oma kolme last ning peale selle veel toetada nende õpinguid linnas. 21. sajandil on kõik ikkagi samasugune. Kõik soovivad näidata, kui väga nad on kõikidest teistest paremad ning teha seda igal võimalikul viisil ja hetkel.

Vali "Jaanipäevast" stseen, mis võiks olla osa sinu poolt lavastatud filmi või näidendi aluseks.
Kirjelda tegevuskohta, rekvisiidid, valgus, värvid (kõik, mis oluline)
Kirjelda tegelasi, kirjelda tegelastüüpi (mis teda iseloomustab)
vali näitlejad
Põhjenda stseeni ideed, mida sellega öelda tahad, miks on see oluline

 Saare Peedi kättemaks.

Peaosas Laine Mägi. Argo Aadli, Elisabeth Tamm, Sergo Vares

Koht: Vana naine lamab oma surivoodil. Toas on pime, kardinad on akna ette tõmmatud. Ümberringi on kõik pruun:tublid talupidajad on puust endale ise kõk mööbli meisterdanud. Vahepeal sirutab naine oma käe öökapi poole, et ulatuda seal seisva veeklaasini, kuid poolel teeb väsib tema käsib ära ning surija oigab valust.
Tüüp: Vana, kortsus, kuid elukogenud naine on oma surivoodil. Ta on terve oma elu ainult tööd rabanud teha, pidanud taluma mehe jonnakust ja mõningast lapsikust (ei oska vanemateta elada). Ta on kasvatanud üles oma kolm last, kes käivad linnas koolis. Igasusgune jõuetus on temale häbiks:ise on ta selline kõva töömees, suutmatus isegi normaalse häälega rääkida on tema jaoks vastumeelne.

Vana perenaine avab silmad, akna tagant on kuulda sulaste juttu. Ta on isegi imestunud, et elas veel ühe öö. Pärast peaaegu nädalapikkust "lebotamist" otsustab ta, et tema surm ei ole enam kaugel. Püüdes hõigata akna taga askeldavaid sulaseid tuleb kuuldavale vaid nõrk kähin. Juba meeleheitel naine võtab oma viimse jõu kokku ning lööb käega öökapi peal seisva klaasi poole. Klaas puruneb ning tuppa tormab poeg, kelle tuba on täpselt tema ema kõrval.


"...Ja ühel hommikul, kui ta oma otsa juba õige lähedal tundis, laskis ta poja oma juure kutsuda...."

Kaua kõneles ta oma pojaga nelja silma all, nõrga häälega rääkis ta metsatalust, pulmadest, ämmast ja äiast ning Saare perenaise raskest elust. Teadku poeg kõik ja ärgu oma tulevase naise vastu olgu nii nagu Peet tema vastu oli. Siis kõneles haige veel Lindast ja Leenist - võtku poeg nad oma hoole alla, nad ju noorukesed alles ja rumalad.
     Siis laskis haige kutsuda veel mõlemad tütred, vaatas neid kaua oma tuhmi ja kahjatseva pilguga. Ta ei saand nendega suurt kõneldagi, silmad kiskusid niiskeks ja lausus ainult läbi ohete:
     "Et te eluilmaski oma ema teed ei läheks!"
     Lapsed ei saand sellest aru, vaatasid ainult suurte silmadega üksteisele otsa ja mõtlesid:
     "Ema sonib, tal on jälle palavik."
     Lõpuks laskis surija ka Peedi kutsuda ega leidnud talle tükil ajal midagi ütelda. Vaatas siis korraks vanamehele otsa, pööras näo seina poole ja lausus:
     "Mind pole enam kauaks, saad nüüd ükskord lahti minust."
     Rohkem polnud tal mehele ütelda.
     See oli hommikupoolikul. Pärast lõunat sündis aga perenaisega ime. Esiti ei uskund ta isegi seda. Valud olid järsku kui peoga võetud, ta tundis enda täiesti tervena. Jõudki oli ta liikmetesse tagasi tulnud.
     Jah, nüüd läheb ta uuesti talitama, võtab veepaarid, toob tagumise paja vett täis ja hakkab seda loomadele soendama. Juba oleks aeg ka sea aidapanemise pääle mõtelda. Ja kas mullika jalg peaks juba terve olema, ajas enda mädand roigaste vahele.
     Perenaine tõusis sängist, astus sammu toas ukse poole ja kukkus põrandale. Üles ei tõusnud ta säält enam.