A. Gailit "Purpurne surm"
Kapten Roode vastandportree
Kapten tuli uksele vastu tusase ilmega, keegi oli jälle tema rahu häirinud. Ta küll lasi külalise sisse, kuid ei pakkunud istet ega läinud ka kapist midagi söögipoolist tooma. Ta oli pikk ning kuivetunud härra, kelle näo muutis ainult natuke huvitavamaks puhmjas habe. Ta oli raske iseloomuga, vaikne ja endassetõmbunud. Ta oli väga jumalakartlik, ei vandunud kunagi ning ei uskunud maisse armastusse, teda ei huvitanud põrmugi naised, nende vastu tundis ta kõigest põlgavat ükskõiksust. Ka lapsi tal polnud ja sissetulekudki olid tal väikesed.
Gailiti naistüübid-kirjeldused
Unistavad naised, kes ei räägi oma õnnest, ei anna ega võta, elu läheb neist mööda
Naised, kes saavad kiiresti vanaks, lapsed ei ole neile rõõmuks, väga harva tuleb välja nende tütarlapselikkus
Mõttetu eluga naised, kel mõttes tühised intriigi. Valu ja armastus
Romantikud, kes suudavad teisi panna end elusalt tundma, kuid kes kaotavad kiiresti oma võlu
Vaiksed noorikud, kes muutuvad karmideks pereemadeks
Temperamentsed naised, kes pärast esimest saatuslikku armastust võivad saada kas nunnadeks või roimariteks. Väliselt paistavad ugevad, tegelikult nõrgad
"Kuid suurem osa naisi on sündind mullast, sellest kuivast ning janunevast mullast, millest tõusevad tolmupilved enne vihma, kuid mis pärast vihma muutub läbipääsematuks poriks"
On mehi, kes sündinud uduvihmast ja vaiksetest tänavatest, kes parema meelega istuvad üksinda ja vaatavad aknast välja kui lähevad istuvad seltskonda, kus neil alati endale tundub, ei ei kuulu kuhugi. Nad lähevad alati viisakalt välja, räägivad poes habemesse pomisedes iseendaga ning kirjutavad üles enda tegemisi märkmikutesse, mis hiljem korralikult riiulisse kirjanduse suurteoste kõrvale seisma pannakse. Nad teevad üksinda tööd, ei palu kunagi abi, kuid lähevad ise ilma abi pakkumata hädasolijale appi. Nad ei nõua tänu, vabandusi ega armuavaldusi, nende jaoks räägivad teod, mitte sõnad.
Kapten Roode vastandportree
Kapten tuli uksele vastu tusase ilmega, keegi oli jälle tema rahu häirinud. Ta küll lasi külalise sisse, kuid ei pakkunud istet ega läinud ka kapist midagi söögipoolist tooma. Ta oli pikk ning kuivetunud härra, kelle näo muutis ainult natuke huvitavamaks puhmjas habe. Ta oli raske iseloomuga, vaikne ja endassetõmbunud. Ta oli väga jumalakartlik, ei vandunud kunagi ning ei uskunud maisse armastusse, teda ei huvitanud põrmugi naised, nende vastu tundis ta kõigest põlgavat ükskõiksust. Ka lapsi tal polnud ja sissetulekudki olid tal väikesed.
Gailiti naistüübid-kirjeldused
Unistavad naised, kes ei räägi oma õnnest, ei anna ega võta, elu läheb neist mööda
Naised, kes saavad kiiresti vanaks, lapsed ei ole neile rõõmuks, väga harva tuleb välja nende tütarlapselikkus
Mõttetu eluga naised, kel mõttes tühised intriigi. Valu ja armastus
Romantikud, kes suudavad teisi panna end elusalt tundma, kuid kes kaotavad kiiresti oma võlu
Vaiksed noorikud, kes muutuvad karmideks pereemadeks
Temperamentsed naised, kes pärast esimest saatuslikku armastust võivad saada kas nunnadeks või roimariteks. Väliselt paistavad ugevad, tegelikult nõrgad
"Kuid suurem osa naisi on sündind mullast, sellest kuivast ning janunevast mullast, millest tõusevad tolmupilved enne vihma, kuid mis pärast vihma muutub läbipääsematuks poriks"
On mehi, kes sündinud uduvihmast ja vaiksetest tänavatest, kes parema meelega istuvad üksinda ja vaatavad aknast välja kui lähevad istuvad seltskonda, kus neil alati endale tundub, ei ei kuulu kuhugi. Nad lähevad alati viisakalt välja, räägivad poes habemesse pomisedes iseendaga ning kirjutavad üles enda tegemisi märkmikutesse, mis hiljem korralikult riiulisse kirjanduse suurteoste kõrvale seisma pannakse. Nad teevad üksinda tööd, ei palu kunagi abi, kuid lähevad ise ilma abi pakkumata hädasolijale appi. Nad ei nõua tänu, vabandusi ega armuavaldusi, nende jaoks räägivad teod, mitte sõnad.
