Kurat.

kaval. ebaaus.

Petmine. Valetamine. Piinamine

Ära anna kolme tilka.

Põrgu

Jumal

vana. ebamäärane.

Kohtumõistmine. Abistamine. Kasvatamine.

Kas oled teda näinud

Taevas

"Purpurne surm"
Mis on kuratlik ja mis on jumalik?

jumal-vägev ning karm: ta võimuses on sulle anda igavest elu ning õndsust, kuid ka sind saata igavesele hukatusele, kui vaglakest visates ratta alla

ta ei armasta tulla linnadesse, kus pole inimest, vaid on kari, kus pole hinge, vaid on masinad, kus pole tuult, vaid on bensiini lämmastav ving. Jumala jalad on paljad, seepärast võib lõõmaval asfaldil karelda üksnes saatan oma kapjega. Nii jääb su Issand sulle võõraks, sest ta ei armasta astuda ka kirikuisse, kus elektri jõul röögatab orel kui täissöönd elajas.

kuratlik- Linnad on ehitand saatan: siin taob ta lokaales joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta...

Loodus-jumalik, tehis-kuratlik

Tuglase "Poeet ja idioot"

Missugune inimene on Ormusson? Kirjelda teda.

"Ja see vaatlus oli pimestavas kokkukõlas Ormussoni meeleoluga: see lõõmas niisama kui hiigla õitsituli, kuid kõik oli vait tema ümber. Ta joobus, ta nautis sest pildist kui Nero põleva Rooma kohal. Põles, sai hukka kõik ta kirgede neelus, kuid ta ahmis ikka enam ja enam, - armastust, kunsti, naisi, lillesid, - ikka küllastumatu, ikka rikas, ikka pillates." 

Ekslev, unsustav, hajameelne, üksik, segaduses, kergelt pessimistlik, romantik, kunstnikuhingega

-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-

"Und hätt’ er sich dem Teufel nicht ergeben,
    Er müsste doch zu Grunde geh’n!" 

Kobras on võtnud üles kuradi kaitsmise.

Leia kaks väidet, mida omalt poolt kommenteerida. Tõestus või ümberlükkamine.

Kui me Jumala järele otsustades oleme kristlased, siis oleme kuradite valgusel täiesti satanistid.- nõustun

Jätkub Kuradi sügav, segamatu meditatsioon, kesk avarust ja hääletust. Jumal lõi ilma ja jäi magama. Kurat lõi ilma ning jäi mõtlema. Ta seisukoht oma mitmesuguste kehastuste vastu, ta olemuse seisukoht olevuste vastu - selle üle mõtleb ta. Leida kokkukõla enese olemuse ja olevuse vahel, see on olnud ta püüd igavesest ajast.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 
Tuglas
Mis on iseloomulik jumalale, mis kuradile?

Kurat
ei sea piire ega reegleid
ei ole egoistlik
mõtleja, elav
tunneb võimu, ei pea jumalat vastaseks
rahvuslik
ei ole ilustatud
ei ole kindlalt fikseeritud kuju
individuaalne

Jumal

idealiseeritud

piiritletud

kauge, kättesaamatu

nõudmisi esitav

egoistlik

Trikster - vembumees, muutlik, tasakaalustaja, rikub kombeid, piiridel käija, loov/spontaanne,  teiste jäljendaja, puudub omapära

 R. Roht
 3-4 väidet, millega nõustun

Peetagu siingi meeles: kirjandus ei ole elu, ta on ja jääb ikkagi kirjanduseks, ükskõik, kuipalju ta elu eneses peegeldab.

Iga kirjanik on individuaalne, ja sarnasena näeb ning kirjutab ta elu, iialgi ei fotografeeri ta.

Lubada kirjanikul ainult "tõsiste" ja "raskete" teoste kirjutamist ja keelata tal ära igasugune "kergem" suleliigutus on ka imelik ühekülgsus. 
    On ju omamoodi väga kena esineda publikumile ainult soliidsetes kunstitöödes. Aga kui mõnele kirjanikule meeldib või tarvis on sarnaselt soliidselt ja pühalt Parnassilt mõnikord ka alla tulla ja niisamuti kirjutada üht–teist "inimlikku", siis ei võiks seda kohe pidada kunstiliseks hukkumiseks. Seda enam, kui pääle seda jälle suudetakse Parnassile tagasi minna.

Lõpuks: kui kirjanikult on teatud määral nõuetav kirjanduslik kultuur, siis samuti ka arvustajalt. Et kirjutada kirjanduslikku teost, peab tundma ainet, valdama tehnikat, peab olema fantaasiarikas ja psüholoogilises tõekspidamises laiaulatusline ning otsekohene. Kõik see ei tule ainult "jumala armust", iseäranis aine ja tehnika, aga ka aine mõistmine ja hingeline äraseedimine nõuab oma kultuuri; arenemine ja täienemine peab jatkuma kogu aja. 
    Samuti peaks ka arvustajail olema.

Moll
Lund
Väli
preili Erika-avarad vaated, lai silmapiir ja pehme süda
Elga Veber
Max Veber-tahtevõimetu

KAS väikelinlaste eelarvamused ja väärtushinnangud mõjutasid peategelase saatust?

+
väikelinlaste jutud lõpuks võtsid temalt Elga
ta hakkas erakuks, ei olnud nii sotsiaalne kui varem
ta jäi üksikuks
-
ta tegi seda, mida tahtis, sõltumata sellest, mida teised arvasid
ta jäi sinna

Ideaalne elukeskkond. Minu jaoks.

Küla. Tähtsamatesse kohtadesse saamiseks peab kõndima või rattaga sõitma. Minu heaolu ja vaimne stabiilsus sõltub minust endast, mitte mind ümbritsevatest inimestest. Kõik sõtlub minust endast.Muidugi võiks loota, et elektri olemasolu ei kuulu selle alla.

A. Gailit "Purpurne surm"

Kapten Roode vastandportree
Kapten tuli uksele vastu tusase ilmega, keegi oli jälle tema rahu häirinud. Ta küll lasi külalise sisse, kuid ei pakkunud istet ega läinud ka kapist midagi söögipoolist tooma. Ta oli pikk ning kuivetunud härra, kelle näo muutis ainult natuke huvitavamaks puhmjas habe. Ta oli raske iseloomuga, vaikne ja endassetõmbunud. Ta oli väga jumalakartlik, ei vandunud kunagi ning ei uskunud maisse armastusse, teda ei huvitanud põrmugi naised, nende vastu tundis ta kõigest põlgavat ükskõiksust. Ka lapsi tal polnud ja sissetulekudki olid tal väikesed.

Gailiti naistüübid-kirjeldused

Unistavad naised, kes ei räägi oma õnnest, ei anna ega võta, elu läheb neist mööda
Naised, kes saavad kiiresti vanaks, lapsed ei ole neile rõõmuks, väga harva tuleb välja nende tütarlapselikkus
Mõttetu eluga naised, kel mõttes tühised intriigi. Valu ja armastus
Romantikud, kes suudavad teisi panna end elusalt tundma, kuid kes kaotavad kiiresti oma võlu
Vaiksed noorikud, kes muutuvad karmideks pereemadeks
Temperamentsed naised, kes pärast esimest saatuslikku armastust võivad saada kas nunnadeks või roimariteks. Väliselt paistavad ugevad, tegelikult nõrgad

"Kuid suurem osa naisi on sündind mullast, sellest kuivast ning janunevast mullast, millest tõusevad tolmupilved enne vihma, kuid mis pärast vihma muutub läbipääsematuks poriks"

On mehi, kes sündinud uduvihmast ja vaiksetest tänavatest, kes parema meelega istuvad üksinda ja vaatavad aknast välja kui lähevad istuvad seltskonda, kus neil alati endale tundub, ei ei kuulu kuhugi. Nad lähevad alati viisakalt välja, räägivad poes habemesse pomisedes iseendaga ning kirjutavad üles enda tegemisi märkmikutesse, mis hiljem korralikult riiulisse kirjanduse suurteoste kõrvale seisma pannakse. Nad teevad üksinda tööd, ei palu kunagi abi, kuid lähevad ise ilma abi pakkumata hädasolijale appi. Nad ei nõua tänu, vabandusi ega armuavaldusi, nende jaoks räägivad teod, mitte sõnad.